1. Põhitõed.

Kui igal mängijal on käes 13 kaarti algab pakkumine. Pakkumise tulemuseks on leping, mis võib olla trumbileping (ühe masti kaardid on kõigist ülejäänuist tugevamad) või trumbita leping (ükski mast pole teistest tugevam) ja mis määrab ära kui palju tihisid tuleb võtta.

Kui pakkumine on lõppenud, siis pakkumise võitnud paari -väljamängija - ülesandeks on pakutud leping võita ja nende vastaste - kaitsjate - ülesandeks on takistada pakutud lepingu võitmist. Kui pakutud leping õnnestub võita, saab punkte lõpplepingu pakkunud paar, kui leping kaotatakse, saab punkte paar, kes oli kaitses.

Nagu selgus, koosneb bridimäng kolmest põhielemendist: pakkumine, sellele järgnev väljamäng ja kõige lõpuks punktiarvestus. Nüüd kõigist neist eraldi lähemalt.

1. määrata kindlaks trumbimast; mast sobib trumbiks kui partneritel on selles mastis kahepeale vähemalt 8 kaarti;
2. määrata kindlaks võetavate tihide arv ehk lepingu kõrgus.

Pakkudes teeb mängija ettepaneku mängida lepingut, nimetades masti või trumbitat ja tihide arvu, mille ta arvab oma paari suutvat võtta. Näiteks: "üks ärtu", "kaks trumbita", "kolm pada", "viis risti", "kuus ruutu". Edaspidi on tähistatud pakkumisi sümbolitega, näiteks: 3, 4T (trumbita), 5, 6, 7.

Igasugusne muu jutt nagu "mul on neljane risti" või "kas sul on ärtu kuningas?" ei käi kuidagi kokku ausa bridimänguga. Oma lehest võib partnerit informeerida ainult pakkumiste abil.

Pakkumisel öeldud number ei näita mitte otseselt tihide arvu, vaid kõrgust. Liites kõrguse numbrile 6, saame tihide arvu, mida paar tahab võtta, kui jääb väljamängijaks. Seega 2 lepingus tuleb võtta 2+6 tihi ärtu trumbiga, 6T lepingus 6+6 tihi trumbita mängus jne. Kõrgusi on kokku 7, esimesel kõrgusel pakkudes tuleb lepingu võitmiseks võtta 7 (1+6) tihi, seitsmendal kõrgusel pakkudes tuleb võtta kõik 13 (7+6) tihi.

Mastidel on kõigil kõrgustel kindel järjekord: - - - . Risti on kõige madalam mast, pada kõige kõrgem. Trumbita pakkumine on kõrgem kui ükskõik mis masti pakkumine. Kõrgused näevad välja siis nii:

   1 - 1 - 1 - 1 - 1T
   2 - 2 - 2 - 2 - 2T
   3 - 3 - 3 - 3 - 3T
   ... 
   7 - 7 - 7 - 7 - 7T.

Iga pakkumine peab eelmisest kõrgem olema (sh ka vastaspaari omast), järjekorras madalamal olevat masti saab pakkuda järgmisel kõr-gusel. Näiteks kui enne teid on pakutud 2 ja teie tahate pakkuda ruutut, ei saa te seda teha teisel kõrgusel, kuna ruutu on madalam mast kui ärtu ning pakkuda tuleks 3; küll aga saab peale pakkumist 2 pakkuda 2, sest pada on kõrgem mast kui ärtu.

Vastavalt mastide järjekorrale on neil ka erinev väärtus, kui mast jääb lõpuks trumbiks. Risti ja ruutu (neid nimetatakse odavmastideks) lepingu eest saab 20 punkti, ärtu ja pada (kallismastid) lepingu eest 30 punkti. Aga punktiarvestusest tuleb täpsemalt juttu edaspidi.

Reeglid:

1. esimese pakkumise jaotuses teeb jagaja (mängija, kes kaardid jagas);
2. pakkumise käigus võib mängija:
   • nimetada masti/trumbita ja kõrguse (nn. positiivne pakkumine);
   • pakkuda "kontra" peale vastaste mõnda positiivset pakkumist, kui ta usub, et vastased ei suuda pakutud lepingut võita; kontra kahekordistab nii lepingu võitmise kui ka kaotamise korral saadavaid punkte;
   • pakkuda "rekontra" peale vastaste kontrat, kui ta usub, et suudab lepingu ikkagi võita; rekontra neljakordistab nii lepingu võitmise kui ka kaotamise korral saadavaid punkte;
   • pakkuda "pass", mis näitab, et ta loobub oma võimalusest teha positiivne pakkumine, kontreerida või rekontreerida;

1. pakkumine kulgeb päripäeva, iga mängija võib teha ühe pakkumise korraga;
2. pakkuda võib ka hüppega st kõrgusi vahele jättes; - kord juba pakutud masti võib veel pakkuda, aga siis juba järgmistel kõrgustel;
3. kord passinud mängija ei pea passima lõpuni, vaid võib järgmisel oma pakkumiskorral teha suvalise pakkumise;
4. õigus pakkuda on mõlemal paaril, pakkuda võib ka maste, mida vastaspaar on juba pakkunud;
5. võistleva pakkumise korral saab lepingu mängimise õiguse see paar, kes tegi kõrgema pakkumise;
6. kui mingile positiivsele pakkumisele, kontrale või rekontrale järgneb kolm passi on pakkumine lõppenud ja viimane positiivne pakkumine ongi lõppleping; seda enam muuta ei saa;
7. kui kolm esimest pakkumist jaotuses on passid, siis ei ole pakkumine lõppenud, vaid neljas mängija võib teha mistahes positiivse pakkumise, mille järel pakkumine kulgeb edasi normaalselt; kui aga neljas mängija ka passib, siis segatakse-jagatakse kaardid uuesti.

Väljamängijaks jääb see mängija, kes pakkumise võitnud paarist esimesena nimetas trumbiks jäänud masti või kui lõppleping on trumbita, siis see mängija, kes esimesena pakkumise käigus nimetas trumbitat.

Enne kui kaardid lauda pannakse ja algab mäng, peab välja-mängijast vasakul istuv kaitsja tegema avakäigu - ta võtab oma kaartide seast ühe ja käib selle avatuna lauale. Alles siis paneb väljamängija partner kõik oma kaardid lauda.

NÄIDE 1. 	Nord	Ost	Süd	West
 		1T	 2	2	pass
	 	4	pass	pass	pass

NÄIDE 2.	Nord	Ost	  Süd		West
		pass	1	  kontra	3
		3	3	  pass		4
		kontra	pass	  pass		pass

1. Laua kaartidega mängib väljamängija.
2. Kaartide mängimine tihisse toimub päripäeva, iga mängija saab ühte tihisse käia ühe kaardi (kokku seega 13 tihi).
3. Tihisse tuleb panna esimesena tihisse mängitud kaardi masti. Seega kehtib mastikohustus.
4. Kui puudub esimesena tihisse mängitud kaardi mast, siis võib mängida suvalise kaardi suvalisest mastist, trumbimängus ei ole trumpamine kohustuslik.
5. Tihi saab see mängija, kelle kaart on esimesena tihisse mängitud kaardi mastis kõrgeim. Kui tihisse on mängitud trump, siis saab tihi kõrgeim trump.
6. Järgmisse tihisse käib esimese kaardi see mängija, kes võttis eelmise tihi. Kui tihi võttis laua kaart, siis peab väljamängija järgmisse tihisse esimesena käima lauast.

1)	   6			2)	  8
	  N				  N	
10 E		W K		10 E		W E
	  S				  S
	  Ä				  S

Väljamängija mängib laua kaartidega sel moel, et ütleb lauas olevale mängijale, milline kaart tuleb lauast käia või paneb ise lauast kaarte.

Nii mängitakse kõik 13 tihi. Peale väljamängu lõppu loetakse tihid kokku ja selgub, kas leping õnnestus võita ja punkte saab lepingu pakkunud paar või olid kaitsjad oma ülesannete kõrgusel ja punkte saab nende paar.

Võtke paber ja joonistage sellele järgmine tabel:

		MEIE	|   NEMAD
			|
			|
			|
			|
		-----------------
			|
			|

On olemas kolme liiki punkte:

1. pakutud ja võidetud lepingute eest saadavad punktid (nn lepingupunktid);
2. trahvipunktid - kui paar pakub lepingu, kuid ei suuda seda võita, siis trahvitakse neid nii, et punkte saab vastaspaar;
3. preemiapunktid - neid saab ületihide, kontreeritud/rekontreeritud lepingute võitmise, slämmide pakkumise ning võitmise ja roberi lõpetamise eest; roberis saab preemiaid ka teatud kaardikombinatsiooni omamise eest.

Punkte iga pakutud kõrguse eest.
mast	kontrata	kontraga	rekontraga
	20	40	80
	30	60	120
Trumbita esimene kõrgus	40	80	160
iga järgmine kõrgus	30	60	120

NÄITED:

1. lepingus 4 võttis väljamängija 10 tihi - tema paar saab 80 (4x20) punkti joone alla;
2. lepingus 2T võttis väljamängija 8 tihi - nüüd saab ta 40 punkt esimese kõrguse eest, 30 teise eest, kokku 70 punkti joone alla.

Geimi võib võita osade kaupa (pakkudes ja võites algul näiteks 2 (60 punkti) ja siis 1T (40 punkti) - neid lepinguid nimetatakse osamängudeks) või ka ühekorraga. Korraga vähemalt saja punkti saamiseks peab pakkuma 3T (100 punkti) või 4/4 (120 punkti) või 5/5 (100 punkti). Geimi saab koheselt täis ka siis, kui õnnestub võita kontreeritud või rekontreeritud osamäng kahest ärtust kõrgemal.

Kui on õnnestunud koguda joone alla vähemalt sada punkti, siis olete jõudnud tsooni, kus preemia ja ka trahvipunktid on suuremad, kuid lepingupunktid on samad. Ühtlasi olete läinud juhtima 1:0. Tabelisse tuleb kõige alla tõmmata uus horisontaaljoon ning algab järgmise geimi mängimine. Uus geim algab mõlemale paarile joone all samast seisust (mõlemal null); kui ka teine paar sai esimeses geimis punkte, siis neid järgmises geimis ei arvestata.

1. 3T lepingus võttis lepingutäitja 7 tihi, kui see juhtus mittetsoonis, siis saavad kaitsjad 100 punkti, kui aga tsoonis, siis 200;
2. 3 kontraga lepingus võttis väljamängija 5 tihi, kui see juhtus mittetsoonis, siis saavad kaitsjad 800, kui aga tsoonis, siis 1100 punkti.

1.4.3. Preemiapunktid

Ületihid

Mittetsoonis			Tsoonis
kontrata	kontraga	rekontraga	kontrata	kontraga	rekontraga
Mast väärtus	100	200	masti väärtus	200	400

NÄITED:

1. mängisite lepingut 2 ja võtsite 9 tihi - üks tihi üle; nüüd kirjutate lepingu eest 40 joone alla ja 20 (masti väärtus) joone peale; oleks samad tihid võetud kontraga lepingus, siis joone alla 80 ja joone peale 100; kui see kõik juhtunuks teie tsoonis olles, oleksite joone peale saanud 200 punkti, lisaks joonealusele kaheksakümnele;
2. pakkusite lepingu 4, vastased kontreerisid, kuid teil õnnestus võtta 12 tihi - kui see juhtus mittetsoonis, siis joone alla kirjutage 240 ja joone peale 200 (mõlema ületihi eest 100) punkti; kui te aga olite tsoonis, siis joone alla lähevad täpselt samad punktid - 240, joone peale aga kirjutate 400 punkti.

Roberis on ette nähtud preemiad trumbihonööride eest ühes käes: kui mängijal on käes kõik trumbihonöörid (ÄKES10), siis on preemia 150 punkti; kui ühe mängija käes on neli honööri trumbis, siis on 100 punkti.

Kui trumbita lepingus on ühel mängijal käes kõik 4 ässa, saab tema pool 150 preemiapunkti.

Slämmipreemiad

	Mittetsoonis	Tsoonis
Väike slämm	500	750
Suur slämm	1000	1500

Näited:

1. võidetud 6 annab joone alla 120 punkti; kui te ei olnud tsoonis, siis joone peale tuleb märkida 500, sama leping tsoonis lubab joone peale märkida 750 punkti.
2. pakkudes ja võites 7 kirjutate joone alla 210; kui te ei olnud tsoonis, siis joone peale preemiaks 1000, kui aga olite tsoonis, siis 1500 punkti.

Vastake mitu punkti lepingu eest saab ja kas need punktid märgitakse joone alla või joone peale?

1. 6 mittetsoonis 12 tihi;
2. 3 tsoonis 7 tihi;
3. 3T tsoonis 10 tihi;
4. 2 mittetsoonis 9 tihi;
5. 4 mittetsoonis kontraga 9 tihi;
6. 2 tsoonis rekontraga 9 tihi;
7. 3 mittetsoonis kontraga 7 tihi;
8. 7 tsoonis kontraga 13 tihi;
9. 4 tsoonis 10 tihi;
10. 5 mittetsoonis 13 tihi.

1. joone alla 120, joone peale 500 slämipreemiana;
2. kaitsjad saavad 200 punkti joone peale;
3. joone alla 100, joone peale ületihi eest 30;
4. 40 joone alla, ületihi eest 20 joone peale ;
5. kaitsjad saavad 100 punkti joone peale;
6. joone alla 240 (4x60), joone peale rekontraga lepingu võitmise eest 100 ja ületihi eest 400;
7. kaitsjad saavad joone peale 300 punkti;
8. 420 joone alla, joone peale kontraga lepingu võitmise eest 50, pluss 1500 punkti slämmipreemiat;
9. 120 punkti joone alla;
10. joone alla 100, joone peale kahe ületihi eest 40;